Saturday, July 28, 2012

Emotsioonitu

Pole ammu rääkinud siin midagi, sest vahepeal ei käinud nädal aega arvutiski. Põhjuseks siis see, et minu Guido käis külas siin :) Supper nädal aega oli see, käisime rannas, Palmas ja ka saare peal tegime koos Jesusega paar tiiru. Selleks puhuks sain isegi viis vaba päeva, nii et meil oli täitsa oma puhkus. Kolm päeva suutsin palavikus ka olla, aga mis seal ikka. Parim aeg siin!


Jesus tõi meile kõige paremalt mandlikooki!

Veepargis käisime ka :)

Koobaste juures


Formentor

Viimane õhtu Paellat söömas

Hetkel valdab mind kodu igatsus või ma ei teagi mis asi, kõik tundub siin juba üksluine ja tahaks Eesti toitu ja oma musisid, aga loodan, et mu masendus läheb kiirelt üle, sest põhimõtteliselt on ju ainult kuu aega veel jäänud ja tahaks ikka viimast võtta :) Üleeile käisime väljas ka, aga erilist peo tuju polnud, nii et oli vaikne õhtu Chaplinis ja kell neli juba ilusti magasin oma voodis. Paar päeva tagasi oligi meil kõigil kolmel masekas peal ja kõik igatsesid kodu või mida iganes keegi ei igatsenud, arvasime et selle põhjuseks ongi see, et oleme siin juba nii ära harjunud, enamik aega möödas ja koju minek pole enam üldse kaugel, samas tundub aga nii pikk aeg veel ees.

Loodame peagi positiivsemaid emotsioone!

Saturday, July 14, 2012

Igapäeva elu ja esimene shopping

Kehv kirjutaja nagu ma olen, siis neid postitusi tuleb siia üsna harva. Igatahes mul läheb ikka veel hästi, olen siin juba nii ära kohanenud, et see justkui olekski mu kodu ja elu siin, pole sellist tunnet, et peaks Eestisse tagasi minema. Vahest tuleb ikka koduigatsus ka peale, kui midagi teha pole ja mõtlemiseks liiga palju aega jääb, aga siis tuletan endale meelde, et olen siin ainult kolmeks kuuks ja pean ikka siinset elu nautima, mitte kodu igatsema. Elu on nii mugavaks läinud, et isegi rannas ei viitsi enam väga tihti käia, see nädal olen sinna jõudnud ainule ühe korra, aga plaanin veel teist korda ka jõuda, sest homme ju ka veel päev. Väljas oleme ka hakanud harvemini käima, esimene kuu  käisime ikka rohkem väljas kui kodus olime, kuid nüüd on olukord vastupidine..aga ma olen rahul, sest meil on supper seltskond :)

Selle nädala tegevusteks oli siis teisipäevane Mallorca avastusretk nagu alati. Seekord käisime imekaunis rannas nimega Cala Mondragó. Olime terve päeva rannas ja päikese all sai veedetud oma kuus tundi. See on ka üks põhjustest miks see nädal eriti randa ei kippunud, sest sain ennast korralikult ära põletada...järjekordselt.


Pärast sõime Palmas Itaalia jäätist, mis oli reaalselt kõige parem jäätis, mida ma kunagi söönud olen!



Eile käisime Keidiga Palmas minu esimesel shoppingu tuuril, sai üks suurepärane päev koos veedetud! Keidi oli nagu vana kala juba ja teadis kus on midagi head ja kuhu tuleb minna. Soodukad on siin päris head ja nii sai üsna palju asju ka ostetud.

Selja taga Palma katedraal

Keidi ja minu saak.

Uute riietega peole :)


Ülejäänud aeg on möödunud töiselt. Töökaaslastega saan väga hästi läbi ja nad on kõik üli toredad. Ja tasub ikka häid suhteid hoida, sest kui peame üheni tööl olema, siis poolt tundi varem lõpetamine on alati garanteeritud ;)

Friday, July 6, 2012

Tormid ja haigused

Pühapäeval elasime väikese tormi üle, korraga muutus ilm täielikult ja kõik asjad hakkasid lendama ja inimesed oli paanikas, aga umbes  minuti pärast oli kõik juba läbi ja varsti oli päike ka väljas. Sellist asja pidavat siin juhtuma heal juhul kord aasta jooksul. Endalgi tuli korra hirm peale, sest olin just basseini ääres topse korjamas ja ei teadnud mis siis edasi teha, aga vetepäästja ütles, et mine sisse ja nii ma siis ootasin seal ja sain varsti oma tööd jätkata.

Väike video ka tormist, mille Nelli tegi rõdult:



Teisipäeval käisime järjekordsel Mallorca avastamise retkel koos Jesuse, Nelli ja viimast kord Karolinaga. Seekord viis teekond meid Sa Calobrasse, kus oli väikse rand kaljude vahel, väga ilus oli igatahes. Sinna randa me ei jäänud, sest seal oli liiga palju rahvast, läksime vaiksemasse kohta, kus ootas meid ees ilus sinime meri, nagu alati :)

Videoke meie suplusest, mitte et see eriti põnev oleks, aga siin see on:


Ja mõned pildid nagu alati;)


Siit mäe seest läks tee Sa Calobra randa


Viimased päevad on mul möödunud tõbiselt, kaks ööd järjest oli palavik 38,7, eile tööl samamoodi, päris hull oli töötada, sest energiat absoluutselt polnud, õnneks Jesus oli nii armas ja lasi mind poolteist tundi varem ära :) Siin on vist kõik haiged koguaeg, sest temperatuuri muutused on nii suured, väljast sisse jne. Lootsin juba, et minuni tõbi ei jõua, aga võta näpust. Mistõttu on ka see nädal vaiksemalt möödunud, pole nii palju Magaluffi peole jõudnud, kolmapäeval läksime ja siis tulin juba tunni ajapärast koju halva enesetunde tõttu ehk olin party pooper. 

Sunday, July 1, 2012

Aeg lendab siin toredas kohas!

Juba ongi juuli, pole ammu kirjutanud ka ja mõtlesin, et oleks aeg. Kogu aeg toimub siin midagi ja meil on siis väga tore ja fun:)

Teisipäeval käisime kogu kamraadiga Formentori rannas ja väikeses, kuid ilusasValdemossa linnas. Jesus on lihtsalt ingel, näiab meile Mallorcat, eile tõi kohalikku Mallorca kooki, ma pole reaalselt vist nii head kooki kunagi saanud ning üks päev tõi ta mingit punast asja, mida pannakse saia peale koos meega, ei tea selle nime kahjuks. Ja üldse ta poputab meid ja on üli hea meie vastu - kõige parem töökaaslane!



Rannas saab üsna tihti käidud, aga kuidagi väga aeglaselt lähen pruuniks, teised juba täitsa neegrid, aga ma aint põlen ära ja lähen veits pruunimaks. Lohutan end sellega, et mul on kaks kuud veel :)



Tööst siis niipalju, et enamik aega oleme topsikorjajad, basseini baaris on surm selle palavusega ringi käia, aga õnneks seal ainult tund aega, kannatab ära. Vahest saame baari ka olla, siis on pidupäev. Sees baaris korjame samamoodi ainult topse, aga see on isegi parem kui baaris olla, sest seal on liiiiiga palav.

Restos töötab üks mees, kes räägib, et ma olen tema number üks, aga ta on üli tore mees, kirjutas markeriga mu nime enda käele ja andis mulle paberist südame, kuhu oli minu nimi kirjutatud. Ta ütles et kahjuks on ta liiga vana ja võib mulle isa eest olla.

Keidiga, kellega koos töötame ja kes on ka mu toakaaslane, saab kogu aeg megalt nalja ja päris mitmed hotelli kliendid arvavad, et me oleme kas õed või kaksikud, aga ma ei kujuta ette miks, sest meie ainuke sarnasus on blond juukse värv :D


Muide oma toa üle oleme me nüüd üliõnnelikud, sest ma oleme ühed vähestest, kellel on ventilatsioon, pluss meil on palju kappe ja kohti kuhu asju panna, sest ühed tüdrukud on kolmekesi sama suures toas, ja neil on üks väike kapp ainult ja hoiavad oma asju kohvris.